Koh Lanta – esimene rand.

Koht, kuhu me Jeremy'ga liitudes sattusie oli väga ilus.
Ausõna, ma olin lummatud esmapilgul. Nimeks tal Garden Home, mida pidasid kaks väga ilusat õde: Ra (tähendab Armastust) ja On (tema tõi meid sadamast autoga oma kohta) koos oma meeste, laste, sugulastega. Neil naistel oli päris hea inglise keel. Lõpuks ometi, rõõmustasin ma, saan ma ennast piisavalt ja selgelt väljendada ja mulle vastatakse ka arusaadavalt. See koht oli üks mitmetest resortidest, mis kõik asusid rannajoonel, pakkusid elamiseks bungalosid või tube majades, restorani, väikest poodi ja igasugu tehnilist varustust nagu internet jne... Raha eest ja rohkema kui näiteks, Krabis.
Odavaim tuba 300, 400 ja 500ga öö eest.
Ra nimeline naine tuli meiega tutvuma, sest märkas kaugelt valge peaga pisikest last. Ramses oli istumas maas ühel mitmetest betoonplaatidest, millele olid märjalt sisse vajutatud erinevate suurte palmilehtede sooned ja kontuur. Ta maitses üht põõsa al leitud lehekest ja Ra näppas sõrme otstega väga osavalt selle tema suust välja. Mina veel nii ei osanud ja pöörasin sellele suuremat tähelepanu.
Meid saadeti oma elamistesse ja puhkus algas uuesti. Ainult, et mind vaevas oma toa hind, mis tundus kõrgena arvestades seda, e mu raha varud on piiratud ja aega siin oll on veel küllalt.
Naised tegid mulle ühe öö 50bahti alla ja järgmise veel sama palju. Seda pole meie mõistes palju küsitud. Toas oli mul televiisor, mida ma ei vaja ja ventilaaor, mis on hädavajalik. Sääsevõrk puudus ja seepärast olime me kahe ööga ära söödud nii täpiliseks, et inimesed küsisid, ega need chickenpocks'id pole, kuidas see eesti keeles ongi, mingi naha haigus siis.
Õhtu ma veetsin selle koha köögis, rääkisin naistega, vaatasin, kuidas süüa teevad. Köök on siin kõigil üsna väline, ventilatsioonile energiat ei raaisata, lihtsalt on õhuaugud igalpool, uksed aknad puudulikud või avatud. Õuejalatsid jäetakse, mõistagi, köögi ukse taha või kantakse puhtaid. Köögid on üldisel suured, sela on mitu gaasipliiti, palju pote ja vokke, suuri nuge ja värskeid toiduaineid. Ette tehtud on vaid taignad ja iga päev uus riis suures riisikeetjas, mis hoiab teda soojana. Iga päev käiakse turult värskeid rohelisi salateid ja puuduvaid toiduaineid toomas.
Banaani pakkusid mu sõbraksele kõik ja kõikjal. See on ka tai laste põhitoiduaine. Banaanid on siin nii palju paremad kui me oma poodidest saame. Magusus on teine, meenutab lillenektarit ja pisikesed banantsikud maaitsevad isegi õunaga sarnaselt (mõnes leidus 2-3 hernesuurust musta seemet).
Ramses sööb
Ma valmistasin Ramsesele kiirputru banaani, mango või mõne muu viljaga. Andsin kõik võimalikke puuvilju, vahel ka köögivilju enda toidust, riisi ja mahlasid. Üheks lemmikuks muutus minul ja temal kohaliku kookose mahl. Need kookosed pole väikesed pruunid ja karvased, vaid suured ja rohelised, sees maitsev magus vesi. Kui lahi lüüa, saab lusikaga välja süüa 5mm paksuse pehme kookose, millest valmsitatakse seda meie armastatud valget ja kreemjat kookospiima.
Ramses joob meeleldi seda, see on külmikust või jääkasti seest võetuna tõeline kosutus palaval päeval.
Kuigi allergoloog soovitas anda lapsele vaid termiliselt töödelduid puuvilju on minu minu meelest ka värsketega turvaline. Nad kasvavad siin loomulikult ja kõik tarvitavad neid. Pealegi, see osa, mida meie ja laps sööb on seestpoolt, mis on iseenesest puhas. Vaja on vaid puhtaid käsi.
Lanta randa ma viisin Ramsese esimesel õhtul.
Paistis, et ta oli shokeeriud: miks maa kleepub mu sõrmedele, igale poole??! see on ebakindlalt pehme ja vajuv. Absoluutselt ennekogematu. Mingit tükid on siin, neid ei saa kätte, ikka see puru kleepub kätele ja tükike kaob kuhugi. Umbes nii võis tõlgendada tema näoilmet... ta maitses liiva ja mõne aja pärast leidis vist, et see on päris hea. Järgmiseks sammuks proovisime merd. Hoidsin teda süles ja astusin puusadeni vette. Ta kartis mühusevaid laineid ja tegelikult need lained olid siis nii tugevad, et mulle jäi mulje, nagu see ookean sülitas meid välja. Näod said meil märjaks ja see pojale ei meeldinud. Esimese korra kohta ikka karmi võitu.
Järgmine päev proovisime uuesti: oli ebamugav veel, aga huvitav.