Palav, must ja lärmakas Bangkok ei paku palju lõõgastumist minule koos mu väikese sõbraga. Hostelis oli palju ohtu kuskilt alla kukkuda ja polnud midagi erilist kogeda: kitsad kivist ruumid ja valdavalt need esemed, millesse ei ole soovitav sõrmi pista või neid suhu panna - ventilaator, külmkapp, plasmass jubinad jne.
Piletid Krabisse olid kaks kuud ette juba Eestis tänu Ingele ära ostetud meeldivalt väikese hinnaga. Hiljem saada on vähe shansse.
Ramsesele valmistasin kiire lahustuva hirsipudru ja segasin magenta-roosat DragonFruit'i mahla sisse. Polnud kunagi nii roosat puuvilja näinud, tal on pisikessed mustad seemned sees ja maitse on õrnalt magus ja vesine. See maitses talle küll, meilegi, hommikunäljastele ajas ilu peale.
Läksime siis tänavalt söögikohta otsima, ent aastavahetuse puhkepäeval pole iga koht kell 1030 avaud. Leiame ühe minimalistliku modernse valge kujundusega minikohviku, mille köök asub kusagil tagahoovis ja teenindajale ulatati toitu sellesse klaasboksi läbi pisikese akna. Inglise keel seal ei voolanud neil ja me saime menüüga hakkama.
Mina ja Inge soovisime süüa, aga Tom ja Aive olid niisama seltsiks. Tagant järele analüüsides seda käiku võinuks ju nemad jääda väikese Ericuga hosteli eesruumi.
Mina lubasin olla talle seltsiks kui Kerti ja Svea oma toas ära käivad, ise ootasin enda hommikusöögi kampa. Kui kamp ilmus otsuistasid mingi inertsi jõul kõik (mina samuti, ei tea, kuhu mu mälu läks), et Eric võib ju hosteli eesruumi ka natukeseks selle hosteli mänedzeriga jääda, kes nagu me teadsime oli sübralik, ja läksimegi. Pärast olimuidugi kurb tõdeda seda, et ei Kerti ega Svea ei kiitnud seda heaks ja mina tundsin suurt rahulolematust enesega, sest käiusin nii arutult.
Aega oli vähe (hiljem fraseeris õnneks Svea ümber - „aega on piisavalt“), minu valitud toidu jaoks oli vist kookospiim puudu ja ma tühistasin üldse oma tellimuse. Inge andis lahkelt oma Tuunasalatist pooled kapsad minule. Mõtlesin süües, et kuivõrd tervislikult mul ünnestub süüa siin esimestel päevadel: vaid värsked puu- ja köögiviljad...
Rahuloleva kõhu tunnet ma ei saavutanud, aga paari tunni pärast oli meil kavas saada lennukitoitu ja ma toetusin sellele mõttele.
Takso tõi meid lennujaama ja pärast kiiret chek-in'i istusime kõik keset lennujaama põrandat Inge teki peal, sõime tai esituses domino küpsiseid ja jõime poe Taiteed (punane hiina tee, piim, magus kondenspiim).
Ramses lahkus meie saarekeselt ja läks teisi maid avastama. Roomas mööda suurt valget põrandat sihi- ja enesekindlalt. Istus vahepeal, vaatas pisut ringi, siis läks jälle kuni jõudis lillades vormiriietustes kohaliku lennufirma naisteni, kes last nähes otsemaid jätsid kõrvale oma töise näoilme ja tegemised ja hüppasid laua tagant välja, et katssuda seda imepisikest valgenahalist beebit. Nad olid nii rõõmsad, imetlesid Ramsest, küsisid vanust ja üllatusid suure kaalu peale.
Ramses püüdis aga pagasi konveierile ronida, äär jäi pisut liiga kõrgeks. Siis avaldas üks neist kena-lilladest naistest soovi poisi süles hoida ja nii see sai olema.
Kus juures, kõik tai naised, keda seni kohanud olen teevad üht ja sama žesti, kui tahavad last kätte võtta: nad plaksatavad kiiresti oma käsi kaks korda ja siis juhivad peopesad laiali täpselt nii palju, et laps nende vahele mahuks. Kutse ja vastuvõtmise žest.
Peab mainima, et kui rääkisin, et me tuleme Eestist, siis üks naine mäletas kohe öelda, et alles ta kohtus siinsamas lennujaamas Eesti Esileediga, kes oli jätnud talle, nagu ma aru sain, foto ka meie president Ilvesest. Kirjeldas ja proua Ilvese välimust ja mul oli rõõm, et kohtusin inimesega, kes tunneb sidet minu kodumaaga. Tubli Evelin!
Turvaväravates avastati mu käsipagasis nuga. Ma ei mäletanud kuhu olin ta jätnud, kadus päris ära. Sellest tuli loobuda, kuigi ausõna, polnud mul enamat kavatsust kui puuvilju sellega lõikuda. Aga ma mõistan, reeglid on ranged ja lapsega noor naisterahvas, kelle kotis on taskunuga tuleb teha ohutuks. Unarm me!
Kohalikus transpordis on üldisel nahkkattega istmed, seda sellepärast, et rohkesti higistavate inimeste higi ei imenduks pehmetesse kiududesse ega tekitaks seal hallitust ja ebameeldivat lõhna. Nahka on lihtne puhastada.
Selle lennu ajal valutas Svea kõrv. Ta istus minu kõrval ja ma sain meist pildi, kus Svea parajasti kogeb kõrvavalu, aga see, kuidas ta näoilme on - mulle meeldib.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar